Artikkel Karula talgutest 18. detsember 2008


Vastilmunud Tarupettäi talvenumbris on artikkel ELFi oktoobrikuistest talgutest Karulas. Tarupettäi on Karula rahvuspargi infoleht, tervet numbrit saab lugeda rahvuspargi kodulehelt.


Ilmunud talgulugu oli ühe talgulise tagasivaade ja kõlas sedasi ...


Taastatud märg niit Karula kuplite vahel  

Sakslanna tõmbas talgutel sae käima

Frankfurt-am-Maini lähistelt pärit sakslanna Christiane Herty on Eestis elanud aasta ja selle ajaga saanud soravalt selgeks eesti keeles rääkimise. Ta on selles kohe väga osav. Aga see polnud oktoobri alguses Karula rahvuspargis kogunenud Eestimaa Looduse Fondi talgulistele ainus üllatus. Vaevalt käised üles kääritud, täpsemini küll kindad kätte sikutatud, ja Mikilä järve viiva kraavi võsast puhastamine alanud, kui noor sakslanna poetas, et ta tahaks nüüd kangesti ise mootorsaega lõikama hakata. Mõeldud - tehtud. Üksteise järel langesid uskumatu kiirusega noored lepad ja pajuvõsa. Ainult vaata ja imesta.


Metsamajandust õppinud ja õpingute ajal mootorsae käsitsemise kursused läbinud Christiane ei suutnud kuidagi jätta kasutamata võimalust saagimist uuesti harjutada, kui kuraditosin talgulist võsa koristama asus. Et ajaloo ees ausaks jääda, olgu öeldud, et kogu saagimistöö polnud Christiane õlul, saemehi oli ikka ka. Kellele saagi, võsalõikurit või võsakääre ei jagunud, sai võsa ja notte kokku kanda rassida.


Eestimaa Looduse Fond korraldab talguid kõikjal üle Eesti, eesmärgiks pärandmaastike kaitsmine, taastamine ja liigirikkuse kaitse. Nii ka Karulas, kus ELF on talguid korraldanud ka mullu ja tunamullu. Tänavused talgud Karulas korraldati koostöös Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooniga ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.


Mikilä järve viiva kraavi kaldaid oli vaja võsast puhastada selleks, et tõrjuda eemale seal mõnulevaid ja igal võimalusel vett üles paisutada ihkavaid kopraid. Kui tammi ehitamiseks enam materjali ei kasva, pole neil närilistel ka võimalust kurja teha. Teine pool esimesest talgupäevast ja tükk teisestki kulus ühe märja niidu taastamise tähe all. Maaomaniku poolt appi võetud töömehed olid seal kasvava võpsiku langetanud. Talguliste ülesanne oli poris ja vees kahlates puidukraam kuivemale pinnale kanda, et see hiljem hakkurist saaks läbi lastud ja ahjukütteks kasutatud. Kus vähegi võimalik, ei lähe talguliste võsa lõkkesse.


ELFi talgutel on raske töö ja puhas lõbu alati olnud heas tasakaalus, ilmselt kaalub lõbu ja põnevates kohtades käimine töö raskuse isegi üles. Miks muidu on nii, et talgulistest paljud on ELFi talgutel olnud mujalgi ja korduvalt. Christiane Herty näiteks Hobulaiul ja Kumaril. Või miks muidu sõitsid talgulised vaid ühe nädalavahetuse nimel Karulasse nii Hiiust kui Saarest, Tallinnast ja muist mandril olevaist lähemaist paikadest rääkimata. Seekord oli töö kõrvalt mahti kuulata Metsamoori perepargi kaanivana Elmar Susi õpetussõnu, imetleda Mäekonnu vaatetornist kuppelmaastikku, matkata Peräjärve metsarajal ning tallata öist laudrada kuuma suitsusauna ja karge Ähijärve vahel.

Jüri Saar
Talguline

Värsket 

  • Täna koguneb poolsada inimest Palupõhja haruldast puisniitu hooldama 20. juuli 2017

    Täna, 20. juulil kogunevad kümned vabatahtlikud talgulised Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel Alam-Pedja looduskaitsealale Palupõhja suvekooli haruldast puisniitu niitma, sündmuse üheks tipphetkeks on laupäeval toimuv võistuniitmine.
    Loe edasi

  • 5 põhjust suvetalgutel osalemiseks 27. juuni 2017

    Juuni alguses kuulutas Eestimaa Looduse Fond välja talgute suvehooaja, mille kestel on igaühel võimalik mitmetel talgureisidel Eestis ja Valgevenes. Loodustalgud pole üksnes ennastsalgav töörühkimine ülla eesmärgi nimel, vaid pakub ka osalejale nii mõndagi. Saagu siis ära toodud viis põhjust, miks sellel suvel talgureis ette võtta.
    Loe edasi