Vooluvete aasta tibud said loetud 14. detsember 2015

ELFi talgute vooluvete aasta on edukalt lõpule jõudnud ja paras aeg on tehtu kokku võtta ning tegusa hooaja eredamad hetked välja tuua.
Lõppeva aasta jooksul jõudsid tublid ELFi talgulised kokku neljateistkümnel korral jõgedele, et seal elavate liikide ja elukeskkonna heaks tööd teha ning ühtlasi ka vooluveekogusid puudutavatel teemadel ennast harida.

Suure mahu talguaastast võtsid enda kanda ebapärlikarbi heaks tehtavad tööd Lahemaal. Selle heaks, et see haruldus, oma viimasest elupaigast Eestimaal ei kaoks panustasid 145 vabatahtlikku Eestist ja välismaalt üheksatel talgutel. Aasta jooksul tehti vägagi erinevaid liigikaitsetöid - istutati jõekallastele puid, eemaldati kopratammisid ja teisi voolutakistusi,  kaardistati jõelõike ning rajati okstest tammisid ning voolu suunavaid "aedasid".

Teise olulise tööna sai talguliste abiga tegeletud kalade rändetakistuste eemaldamisega meie lõhejõgedelt. Aasta jooksul jõudsid vabatahtlikud Ida-Virumaale Avijõele, kus kõrvaldati kalade teelt neli vana paisujäänukit ning Võrumaale Peetri jõele, kust eemaldati vette langenud puudest tekkinud suur tropp.

Päris ainulaadse asjana valmis tänavu vabatahtlike kaasabil Tartu külje alla Uhtisse Eesti esimene tehismärgala, mille ülesandeks on kinni püüda jõkke sattuv põllumajanduslik hajureostus. 

Sellest, et jõed ei ole olulised üksnes vees elavatele liikidele, vaid ka neile, kelle jaoks voolav veekogu on oluline toiduhankimise koht andsid aimu Pikknurme jõel aset leidnud must-toonekure talgud. 

Vooluvete teemalise talguaasta lõpetasid aga Emajõe prügikoristustalgud, mille käigus korjati kokku üle kolmekümne 200-liitrise prügikoti jagu kraami, mis teps mitte ei peaks jões või selle kallastel vedelema.


Talgulised Avijõel kalade liikumist takistavat vana paisu kärestikuks ümber kujundamas. 
Foto: Ülo Veldre

Teematalgud

Värsket

  • Siim Kuresoo käis Tartu Ülikoolis talgute tulemustest rääkimas 7. märts 2019

    ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo käis 5. märtsil Tartu Ülikooli zooloogia osakonnas tegemas ettekannet looduskaitsetalgute tulemustest. Kas talguliste töö on tulemuslik? Millised on olnud edulood? Kas tulu on võimalik mõõta kvantitatiivselt või pigem kvalitatiivselt?
    Loe edasi

  • Otsime vabatahtlikke talgujuhte ja saeministreid 18. jaanuar 2019

    Kas huvitud loodusest ja oled valmis inimesi juhtima? Soovid anda oma panuse Eesti looduse kaitsel ja haruldaste liikide säilimisel? Otsid uusi väljakutseid ja väljundeid ega pelga teel ette tulevaid raskuseid? Tahad midagi kasulikku ära teha ja olla vabatahtlikuna tegutsedes abiks looduskaitse edendamisel? Meil on midagi just Sinu jaoks.
    Loe edasi