Olid ajad, mil niidurüdi jaoks sobivaid elupaiku kujundasid ürghobused ja metsikud sõralised. Tänapäeval on niidurüdi meeliselupaikadeks märjad rannaniidud, mille avatuna hoidmiseks tuleb järjepidevalt karjatada loomi ning hoida ära võsa ja pilliroo pealetung. Nagu mitmel varasemal aastal, pakime seljakotid ja seilame vaprate kaastalgulistega Käina lahe äärsetele Kassari rannaniitudele. Siinsel Hiiumaal niidurüdide võtmealal on tubli talupere oma valduseid lindude ja muu elustiku jaoks hooldanud aastaid, kuid kohapealsele kadakavõsale uue ja vana näitamiseks on teretulnud iga talgulik kätepaar!

Möödunud sajandi alguseni oli niidurüdi Läänemere mail suisa tavaline kurvitsaline, kelle asurkonna suuruseks hinnati 100-200 tuhat paari. Aeg on läinud edasi ja looduskaitse 1. kategooriasse kuuluva niidurüdi Läänemere äärse populatsiooni suuruseks hinnatakse vaid kuni 600 pesitsevat paari. Neist umbes kolmandik elab Eesti rannikul ja rabades ja nii on siinsetele rüdidele sobilike elupaikade tagamine väga vajalik.

Miks rüdi talguliste abikäsi ootab?

Madal, lage ning kõrge rohuta rannaniit on parim paik paljudele kahlajatele, sest siin saab rohketes eriilmelistes mikroelupaikades kenasti kõhu täis. Kui on kuivem, tuleb otsida merepoolsematest lompidest ja adruvallidelt, kui on märjem, siis suuremalt maalt rohu seest. Tähtis on ka see, et lagedal märkab vaenulikku kiskjat või pesaröövlit aegsasti ning tavaliselt jõuab ka midagi ette võtta. Lindude jaoks on suurim õnnetus, kui sellisel lagedal rannal hakkavad vohama roog ja puud-põõsad. Siis ei ole pikast nokast ja kõrgetest jalgadest enam toidu otsinguil abi ning kurjade kavatsustega pesaröövel või kiskja saab lihtsalt ligi hiilida.

Kadakate ja võsa leviku ohjamine poollooduslike koosluste taastamisel on peaaegu lõputu töö. Niisiis võetakse taas ette üks kadastikuks muutuv ala ning üheskoos antakse sellele õige rannaniidu ilu ja olu. Kuna talgutel käib töö ja puhkus üheskoos, siis tasub kindlasti varuda aega ka saare looduse ja kultuurieluga tutvumiseks. Nelja päeva ja kolme öö jooksul pakub Hiiumaa talgulisele kõike, mida hing ihkab – avarat taevalaotust, sinist silmapiiri, lummavaid lõhnu ning helisid. ELFi talgute ööloomade aastale kohaselt proovime lepidopteroloog Allan Selini abiga määrata ka oma elu esimesed ööliblikad!

Seni niidurüdi heaks tehtud talgutest saab lähemalt lugeda siit.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osalemiseks palume registreeruda ning tasuda osalustasu lehe all ääres toodud arveldusarvele!

Registreerumine on lõppenud!

Käina rüditalgud

Ööloomade aasta

  • Talgutööd:
    Väikeste kadakate ja mändide mahavõtmine, okste ja puude kokkutassimine ja ära põletamine.
  • Ööbimine: Kassari rahvamajas.   
  • Toitlustus: Kolm korda päevas. Süüa valmistame ise.
  • Kaasa võtta: Magamiskott ja magamisalus, saunalina, ujumisriided, tööks sobilikud riided ja jalanõud, isiklikud ravimid.
  • Osavõtutasu: Vastavalt Sinu võimalustele 20 või 35 EUR. Loe lähemalt siit.
  • Hinna sees: Toit, majutus.
  • Registreerumine lõpeb: Pühapäeva, 28. juuli õhtul või grupi täitumisel.
  • Kogunemine:
    Heltermaa sadamas 29. juulil. Kiirematel on võimalik Tartust küüti saada ELFi minibussiga. Üksikasjade täpsustamiseks võtab talgulistega ühendust talgujuht.
  • Grupi suurus: 12
  • Vaata lisaks: Rüdi kohta loe lisa rüdi aasta lehelt.