2021. aasta talgud
Kõmsi orhideetalgud Muinastulede Ööl 27.-29. august 2021
Käina rüditalgud Muinastulede Ööl (täistaimetoiduga) 26.-29. august 2021
Suvine Hiiumaa, Kassari ja Sääretirp manavad kahtlemata iga talgulise vaimusilma ette mõnusaid kujutelmi sinisest suvetaevast, jahutavast mereveest ja õdusast puhkusest. Käina talgud on suurepärane võimalus ühendada meeldiv kasulikuga: rohelusse mattunud Hiiumaa ja imekauni Kassari vahele jääb madal Käina laht, mille kallastel leidub niidurüdi pesitsuspaiku. Nimetatud rannaniidud on aga kohati ebasündsalt kadakaid täis kasvanud, muutudes seeläbi rüdile elamiskõlbmatuks.
Vaata lähemaltManilaiu kõretalgud II 19.-22. august 2021
Võttes arvesse tõsiasja, et kõre on Euroopa kõige väiksem kärnkonn, suudab see tegelane kogu hingest laulu lõõritades uskumatult valju heli tekitada. Kogenematum kõrv võib kõre laulu segi ajada nii mõnegi linnu või putukaga, näiteks öösorri ja roo-ritsiklinnu või kaerasori ja ritsiklastega. Võrreldes varasemate aastakümnetega on kõre laulu nüüdisajal kuulda vaid vähestes paikades. Mis on selle põhjuseks ja kuidas saaksime kõrele talgutega abiks olla?
Vaata lähemaltHobulaiu puisniidutalgud 16.-19. august 2021
Kui looduslikke pühapaiku, nagu hiisi, ohvrikive ja pühasid allikaid võib nimetada meie maa vanimateks kaitsealadeks, siis puisniite võib kahtlemata kutsuda kõige põlisemateks parkideks. Kuigi puisniidud tekkisid pigem majanduslikel kui virgestuslikel põhjustel – siin varuti vikatiga heina kariloomadele talvesöödaks – pakuvad sealsed puudegruppidega vahelduvad niidulaigud ehedat silmailu ja õdusat jalutuspaika. Loodustalgud viivad meid Haapsalu lähedasele Hobulaiule, mis oli kunagi piiskopilinnuse hobuste suviseks karjamaaks.
Vaata lähemaltVõilaiu rüditalgud II 12.-15. august 2021
Niidurüdi on pika noka ja tagasihoidliku kollase-pruuni-valge sulestikuga pesitseja Eesti rannaniitudel. Malbele välimuse sarnanselt on tagasihoidlik ka selle linnuliigi Läänemere-äärne arvukus. Tõtt-öelda on meie rannaniitudel pesitsevate niidurüdide arv 1960. aastaga võrreldes kahanenud 1500 paarilt umbes 200 paarini. Kuigi siinse asurkonna vähenemine on viimase kümnendi jooksul peatunud, on tarvis tegutseda selle nimel, et niidurüdi Eestisse püsima jääks. Mida saame talguliste abiga ära teha, et rannaniitudel oleks pesades rohkesti nisuvärvi udusuliseid rüditibusid, kes jõuaksid ka täiskasvanuikka?
Vaata lähemaltAbruka rüditalgud II 11.-15. august 2021
Abrukal on imekaunid sõnajalgadesse uppunud lehtmetsad ja jämedate pahklike tüvedega niinepuud. Siinsed paigad on eestlaste mällu vajutanud kirjanikud Jüri ja Ülo Tuulik ning Albert Uustulnd oma lustakate raamatute ja unustamatute tegelaskujudega. Abruka on kohane paik, kuhu kiirest argipäevast vahelduse saamiseks põgeneda ning lasta ajarattal omasoodu kulgeda. Aga mitte ainult. Abruka on ka paik, kus lisaks saareelu nautimisele ulatada abikäsi Eesti loodusele.
Vaata lähemaltInternational camp: mire restoration in North-East Estonia (Feodori) II August 13-16, 2021
International camp: mire restoration in North-East Estonia (Feodori) August 9-12, 2021
Piirissaare mudakonnatalgud 7.-10. august 2021
Mudakonn on elevust ja põnevust tekitav kahepaikne. Esiteks võivad tema kullesed kasvada konnade mõistes hiigelsuureks, lausa 15 cm pikkuseks! Teiseks on ta öise loomana väga salapärase eluviisiga: päeval kaevub pinnasesse ja öösel ilmub välja oma salajaseid konnaasju ajama. Häältki teeb ta vaid peidetult ehk täpsemalt veekogu põhjas olles, kust konnadele omase krooksumise asemel kostab meieni hoopis koputustena kõlavaid helisid.
Vaata lähemaltVereva lemmmaltsa tõrjetalgud Otepääl (täistaimetoiduga) 6.-8. august 2021
Vereva lemmmaltsa tõrjetalgud Karulas II 31. juuli - 1. august 2021
Manilaiu kõretalgud 29. juuli - 1. august 2021
Kesselaiu loopealsete talgud 26.-29. juuli 2021
International camp: the great crested newts at Haanja II July 25-28, 2021
International camp: the great crested newts at Haanja July 22-25, 2021
International camp: natterjack toads at Matsalu (Saastna) July 19-22, 2021
Kõinastu rüditalgud 22.-25. juuli 2021
NB! Sellel talgul osaledes tuleb valmis olla variandiks, et merevee tase on traktori jaoks liiga kõrge ning tuleb varustust tassides jalgsi läbi mere laiule kõndida. Sügavamates kohtades ulatub meri täiskasvanud inimesele puusani.
“See polegi nagu päris saar, see on rohkem nagu poolsaare moodi saar…” kõlab kuulus tsitaat 1968. aasta kultusfilmist „Mehed ei nuta“, mille mitmed stseenid on üles võetud Kõinastul. Miks on see Muhumaast loodesse jääv laid “poolsaare moodi saar”? Nimelt jääb Kõinastu ja Muhumaa vahele liivane leetseljak – Kõinastu lee – kus murukamaraga kuiv maa vaheldub kitsaste veeväljadega.
Vaata lähemaltAbruka rüditalgud 16.-20. juuli 2021
Püsivalt on Abrukal elatud alates 18. sajandist ja kuigi tänapäeval on saar tegemas läbi metamorfoosi pigem suvituspaigaks, on siin siiski ka aastaringset asutust säilinud. Abrukal leidub rikkalikult pärandkultuuri vanade talukohtade ja tuulikute näol. Uuema aja hõngu kohtab endiste kolhoosihoonete läheduses jaanalinde seirates. Troopilistest jaanalindudest on aga palju tähtsam meie oma kodumaine lind niidurüdi, kes vajab elamiseks avatud rannaniite.
Vaata lähemaltVõilaiu rüditalgud 15.-18. juuli 2021
Võilaid on valdavalt lage väikesaar Muhumaa lõunarannikul, kus niidurüdid pesitsevad aprilli lõpust juuli keskpaigani. Ka Võilaidu, nagu paljusid teisi laide ja rannikualasid, ohustab kadastikuga kattumine. Võsatukad omakorda on heaks luurepaigaks nii rebastele, kährikutele kui ka varestele, kes vaid ootavad keelt limpsates võimalust, et niidurüdisid või nende tibusid nahka pista. Õnneks on Võilaiul toimekate talguliste abil juba viis aastat kadakate levikut piiratud ning selle tähtsa tööga jätkame ka tänavu.
Vaata lähemaltKurdlehise kibuvitsa tõrje Saaremaal Tagalahe ääres 9.-11. juuli 2021
Eesti leidub üle kümne kibuvitsa perekonda kuuluva liigi,
mis näivad harilikule silmale üpriski sarnased. Seetõttu ei ole ka vanarahvas
liike eristanud ning on neid kõiki kutsunud ühtmoodi kibuvitsaks. Nende taimede
õied pakuvad silmailu ning viljad kasulikku C-vitamiini. Tavaliste kodumaiste
liikide kõrval, nagu näiteks mets-kibuvits ja kutsik-kibuvits, leidub aga ka
metsistunud kultuurliike, kellest üks on asunud ohustama meie rannikukooslusi.
Selleks taimeks on kurdlehine kibuvits.
ELFi talgute VIII Suvekool Palupõhjas (täistaimetoiduga) 8.-11. juuli 2021
Vereva lemmmaltsa tõrje Karulas 25.-27. juuni 2021
Verev lemmmalts on võõrtaimeliik, kes on asunud siinses looduses hoogsasti levima. Kõrge kasvu ja kaunite roosakaslillade õite tõttu on ta olnud hinnatud ilutaim aianduses ning sealtkaudu ongi too liik Eestisse sattunud. Kiire leviku – taim võib viljuda mitu korda suve jooksul – ning tihedate kolooniate moodustumise tõttu on lemmmalts ohustamas meie kohalikke taimekooslused. Eriti hästi levib liik hõredates metsades, raiesmikel ja niisketel lamminiitudel. Õnneks on võimalik verevat lemmmaltsa väljanoppimise teel edukalt tõrjuda.
Vaata lähemaltMetsise seiretalgud Ida-Virumaal 8.-11., 11.-14., 14.-17. ja 17.-20. juuni 2021
Metsise seiretalgud Ohepalus (eesti ja vene keeles) 31. mai - 3. juuni 2021
Metsised asustavad meie mail peamiselt rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu on metsis ökosüsteemis habras lüli. Märgatav langus tema arvukuses on pannud paljud looduskaitsjad muretsema. Talgulistega saame olla abiks selle linnuliigi elupaikade kasutuse uurimisel.
Vaata lähemaltNoorte talutalgud Osmussaarel (vanusepiir 15-35) 28.-30. mai 2021
Kiviste klibuvallidega ääristatud Osmussaar pakub avastamishuvilisele nii mõndagi põnevat. Siinsed lodjapuurohked loopealsed on koduks mitmekesisele taimestikule; trepilaadsete looduslike astmetega pankrannikul leidub krokodille meenutavaid settesooni; pärandkultuurifännid saavad vana kabeli ümbruses konnates otsida jälgi hävinud külahoonetest ning militaarsõpradele pakuvad närvikõdi maa-alused punkrid. Nendele talgutele ootame noori vanuses 15-35 aastat, kes tahavad keskkonnasõbralikust liha tootmisest ja pool-looduslikest kooslustest rohkem teada saada.
Vaata lähemaltNoorte talutalgud Hauka Farmis Põlvamaal (vanusepiir 15-35) 21.-23. mai 2021
Hauka Farm Põlvamaal tegeleb mahelammaste ja -köögivilja kasvatamisega, mistõttu on selle talgu puhul tegemist suurepärase võimalusega saada aimu ökoloogilisest põllumajandusest. Haukas saame abiks olla nii karjaaia ehitamise kui sooohakate tõrjumisega. Nendele talgutele ootame noori vanuses 15-35 aastat, kes tahavad keskkonnasõbralikust liha tootmisest ja planeedisõbralikust toitumisest rohkem teada saada.
Vaata lähemaltAlutaguse lendoravatalgud II 21.-23. mai 2021
Varjatud eluviisiga ja haruldane lendorav on üks ütlemata
põnev ja armas loom, kes tegutseb valdavalt videvikus ja öösel. Tema hääletud
hüpped puult puule ulatuvad sageli 20–50 meetrini ning liuglemise suunda saab
ta muuta sabaga tüürides. Maandumisel toimivad lennusekurrud langevarjuna, mis
aitab hoogu pidurdada. Lendorava arvukuse langemise pidurdamiseks on tarvis
kaitsta tema elupaiku ning tagada elupaikade omavaheline sidusus
liikumiskoridoride ning raielankidel noorendike abil.
Alutaguse lendoravatalgud 14.-16. mai 2021