Kõmsi orhideetalgud Muinastulede Ööl 

Kõmsi orhideetalgud Muinastulede Ööl  27.-29. august 2021

Pärnumaal Lääneranna vallas asuvas Kõmsi külas kasvab mitmeid kodumaiseid käpalisi, nagu näiteks laialehine ja tumepunane neiuvaip ning harilik käoraamat. Haruldasematest liikidest väärib mainimist tõmmu käpp. Tegemist on poollooduslikke lubjarikkaid vanu rohumaid asustava liigiga, mis on traditsioonilise põllumajanduse kadumise tõttu väheneva arvukusega ja ohustatud orhidee. Tillukesi, 6-15 cm pikkuseid taimi on rohus küllaltki raske märgata.
Vaata lähemalt

Käina rüditalgud Muinastulede Ööl
(täistaimetoiduga)

Käina rüditalgud Muinastulede Ööl (täistaimetoiduga) 26.-29. august 2021

Suvine Hiiumaa, Kassari ja Sääretirp manavad kahtlemata iga talgulise vaimusilma ette mõnusaid kujutelmi sinisest suvetaevast, jahutavast mereveest ja õdusast puhkusest. Käina talgud on suurepärane võimalus ühendada meeldiv kasulikuga: rohelusse mattunud Hiiumaa ja imekauni Kassari vahele jääb madal Käina laht, mille kallastel leidub niidurüdi pesitsuspaiku. Nimetatud rannaniidud on aga kohati ebasündsalt kadakaid täis kasvanud, muutudes seeläbi rüdile elamiskõlbmatuks.

Vaata lähemalt

Manilaiu kõretalgud II 

Manilaiu kõretalgud II  19.-22. august 2021

Võttes arvesse tõsiasja, et kõre on Euroopa kõige väiksem kärnkonn, suudab see tegelane kogu hingest laulu lõõritades uskumatult valju heli tekitada. Kogenematum kõrv võib kõre laulu segi ajada nii mõnegi linnu või putukaga, näiteks öösorri ja roo-ritsiklinnu või kaerasori ja ritsiklastega. Võrreldes varasemate aastakümnetega on kõre laulu nüüdisajal kuulda vaid vähestes paikades. Mis on selle põhjuseks ja kuidas saaksime kõrele talgutega abiks olla?

Vaata lähemalt

Hobulaiu puisniidutalgud 

Hobulaiu puisniidutalgud  16.-19. august 2021

Kui looduslikke pühapaiku, nagu hiisi, ohvrikive ja pühasid allikaid võib nimetada meie maa vanimateks kaitsealadeks, siis puisniite võib kahtlemata kutsuda kõige põlisemateks parkideks. Kuigi puisniidud tekkisid pigem majanduslikel kui virgestuslikel põhjustel – siin varuti vikatiga heina kariloomadele talvesöödaks – pakuvad sealsed puudegruppidega vahelduvad niidulaigud ehedat silmailu ja õdusat jalutuspaika. Loodustalgud viivad meid Haapsalu lähedasele Hobulaiule, mis oli kunagi piiskopilinnuse hobuste suviseks karjamaaks.

Vaata lähemalt

Võilaiu rüditalgud II 

Võilaiu rüditalgud II  12.-15. august 2021

Niidurüdi on pika noka ja tagasihoidliku kollase-pruuni-valge sulestikuga pesitseja Eesti rannaniitudel. Malbele välimuse sarnanselt on tagasihoidlik ka selle linnuliigi Läänemere-äärne arvukus. Tõtt-öelda on meie rannaniitudel pesitsevate niidurüdide arv 1960. aastaga võrreldes kahanenud 1500 paarilt umbes 200 paarini. Kuigi siinse asurkonna vähenemine on viimase kümnendi jooksul peatunud, on tarvis tegutseda selle nimel, et niidurüdi Eestisse püsima jääks. Mida saame talguliste abiga ära teha, et rannaniitudel oleks pesades rohkesti nisuvärvi udusuliseid rüditibusid, kes jõuaksid ka täiskasvanuikka?

Vaata lähemalt

Abruka rüditalgud II

Vabad kohad!

Registreeru

Abruka rüditalgud II 11.-15. august 2021

Abrukal on imekaunid sõnajalgadesse uppunud lehtmetsad ja jämedate pahklike tüvedega niinepuud. Siinsed paigad on eestlaste mällu vajutanud kirjanikud Jüri ja Ülo Tuulik ning Albert Uustulnd oma lustakate raamatute ja unustamatute tegelaskujudega. Abruka on kohane paik, kuhu kiirest argipäevast vahelduse saamiseks põgeneda ning lasta ajarattal omasoodu kulgeda. Aga mitte ainult. Abruka on ka paik, kus lisaks saareelu nautimisele ulatada abikäsi Eesti loodusele.

Vaata lähemalt

International camp: mire restoration in North-East Estonia (Feodori) II

International camp: mire restoration in North-East Estonia (Feodori) II August 13-16, 2021

North-Eastern Estonia is a region of contrasts. It is the largest industrial (oil shale) region of Estonia, spiked with underground mines and ruined landscapes. Nevertheless, it is also the home to Alutaguse, which is the largest forestry region, and the newest National Park of Estonia. Furthermore, Alutaguse is the last refuge to the Estonian population of the Syberian flying squirrel (Pteromys volans). North-Eastern Estonia has an interesting combination of industrial mining towns from the Soviet era, small villages along the coast of Lake Peipus, and endless wilderness.
Vaata lähemalt

International camp: mire restoration in North-East Estonia (Feodori)

International camp: mire restoration in North-East Estonia (Feodori) August 9-12, 2021

North-Eastern Estonia is a region of contrasts. It is the largest industrial (oil shale) region of Estonia, spiked with underground mines and ruined landscapes. Nevertheless, it is also the home to Alutaguse, which is the largest forestry region, and the newest National Park of Estonia. Furthermore, Alutaguse is the last refuge to the Estonian population of the Syberian flying squirrel (Pteromys volans). North-Eastern Estonia has an interesting combination of industrial mining towns from the Soviet era, small villages along the coast of Lake Peipus, and endless wilderness.
Vaata lähemalt

Piirissaare mudakonnatalgud

Piirissaare mudakonnatalgud 7.-10. august 2021

Mudakonn on elevust ja põnevust tekitav kahepaikne. Esiteks võivad tema kullesed kasvada konnade mõistes hiigelsuureks, lausa 15 cm pikkuseks! Teiseks on ta öise loomana väga salapärase eluviisiga: päeval kaevub pinnasesse ja öösel ilmub välja oma salajaseid konnaasju ajama. Häältki teeb ta vaid peidetult ehk täpsemalt veekogu põhjas olles, kust konnadele omase krooksumise asemel kostab meieni hoopis koputustena kõlavaid helisid.

Vaata lähemalt

Vereva lemmmaltsa tõrjetalgud Otepääl (täistaimetoiduga)

Vabad kohad!

Registreeru

Vereva lemmmaltsa tõrjetalgud Otepääl (täistaimetoiduga) 6.-8. august 2021

Algselt küll Himaalaja elanik, on verev lemmmalts nüüdseks muutunud osaks Euroopa loodusest. Nimetatud liiki hakati õhtumaadesse tooma juba 19. sajandil, mil lemmmalts erksavärviliste õite tõttu ilutaimena populaarsust kogus. Kiire kasvu ja äkilise leviku tõttu – see roosilehti meenutavate lehtedega taim võib seemneid katapulteerida lausa 7 meetri (!) kaugusele – on verevast lemmmaltsast saanud oht meie kohalikele taimekooslustele. Selle liigi tõrje on suuresti käsitöö, mistõttu on talgulistel tema leviku piiramisel võimalik oluline panus anda.
Vaata lähemalt

Vereva lemmmaltsa tõrjetalgud Karulas II

Vereva lemmmaltsa tõrjetalgud Karulas II 31. juuli - 1. august 2021

Verev lemmmalts ei ole Eestis pärismaine taimeliik, vaid on sattunud meie loodusesse aedadest, kus teda on kasvatatud kaunite õite tõttu. Lemmmalts levib kiiresti ning moodustab tihedaid kolooniaid, kus taimed võivad kasvada lausa 3 meetri kõrguseks. Seetõttu on too võõrliik ohuks meie kohalikele taimekooslustele. Kiire leviku tagab eelkõige paiskviljade olemasolu. Nimelt lõheneb küps kupar plaksuga lahti ning paiskab tuhandeid seemneid kuni 7 (!) meetri kaugusele.
Vaata lähemalt

Manilaiu kõretalgud

Manilaiu kõretalgud 29. juuli - 1. august 2021

Kõre, meie rannikualade ja väikesaarte rannaniitude kunagine nii tavaline asukas on nüüdisajal jäänud üpriski haruldaseks. Kui kunagi võisid kevadised kõrekoorid olla lausa kõrvulukustavad, siis nüüd on järgi vaid mõned üksikud isoleeritud asurkonnad. Heal lapsel on mitu nime ja nii on ka kõre tuntud veel juttselg-kärnkonnana ning Kihnus ja Manilaiul ka ronija konnana. Viimase nime on Euroopa väikseim kärnkonn välja teeninud oma iseäraliku liikumisviisi poolest: hüppamise asemel liigub ta mööda maapinda kõndides nagu hiir.
Vaata lähemalt

Kesselaiu loopealsete talgud

Kesselaiu loopealsete talgud 26.-29. juuli 2021

Kesselaid on Eesti üks vanimaid, kõrgemaid ja ühtlasi ka kaunemaid laide. Kuigi ilu on teatavasti vaataja silmades, siis kahtlemata ei jäta kedagi külmaks maalilised vaated majesteetlikule pankrannikule, eriti juhul, kui saarele lähenetakse paadiga õhtupäikese kuldsete kiirte säras. Küll aga on paljude väikesaarte ajaloole sarnaselt ka Kesselaid jäänud pärast maailmasõdu inimasustuseta ning maastikud hoolduseta. Seetõttu on siinsed loopealsed ehk õhukese paepealse mullaga liigirikkad rohumaad, mis on tekkinud ja püsinud käsikäes loomade karjatamisega, mattunud kadakavõsa alla.
Vaata lähemalt

International camp: the great crested newts at
Haanja II

International camp: the great crested newts at Haanja II July 25-28, 2021

Haanja is the highest hilly part of an otherwise low country. It is locally known for some distinct cultural heritage, such as smoke saunas and the Võru language. Haanja hills create a very diverse landscape with small size fields, hey-meadows, forests, and wetlands. A perfect habitat of many cultural landscape species that have been lost in intensive farming areas.
Vaata lähemalt

International camp: the great crested newts at
Haanja

International camp: the great crested newts at Haanja July 22-25, 2021

The great crested newt (Triturus cristatus) is a rare dark lizard-like threatened amphibian species in Estonia, occurring mainly in the southern part of the country. One of the main reasons for the decrease in the crested newt’s numbers is the lack of small water bodies suitable for breeding ponds.
Vaata lähemalt

International camp: natterjack toads at Matsalu
(Saastna)

International camp: natterjack toads at Matsalu (Saastna) July 19-22, 2021

The Matsalu National Park in West-Estonia is one of Europe’s most important stopover sites for waterfowl on their flight from the Arctic to Western Europe. In addition, Matsalu is one of the last refuges for the natterjack toad (Epidalea calamita). This amphibian used to be a common species in Estonian coastal meadows. Unfortunately, as traditional farming and agriculture have changed, many meadows are no longer used for cattle and the open landscapes gradually disappear.
Vaata lähemalt

Kõinastu rüditalgud

Kõinastu rüditalgud 22.-25. juuli 2021

NB! Sellel talgul osaledes tuleb valmis olla variandiks, et merevee tase on traktori jaoks liiga kõrge ning tuleb varustust tassides jalgsi läbi mere laiule kõndida. Sügavamates kohtades ulatub meri täiskasvanud inimesele puusani. 

“See polegi nagu päris saar, see on rohkem nagu poolsaare moodi saar…” kõlab kuulus tsitaat 1968. aasta kultusfilmist „Mehed ei nuta“, mille mitmed stseenid on üles võetud Kõinastul. Miks on see Muhumaast loodesse jääv laid “poolsaare moodi saar”? Nimelt jääb Kõinastu ja Muhumaa vahele liivane leetseljak – Kõinastu lee – kus murukamaraga kuiv maa vaheldub kitsaste veeväljadega.

Vaata lähemalt

Abruka rüditalgud

Abruka rüditalgud 16.-20. juuli 2021

Püsivalt on Abrukal elatud alates 18. sajandist ja kuigi tänapäeval on saar tegemas läbi metamorfoosi pigem suvituspaigaks, on siin siiski ka aastaringset asutust säilinud. Abrukal leidub rikkalikult pärandkultuuri vanade talukohtade ja tuulikute näol. Uuema aja hõngu kohtab endiste kolhoosihoonete läheduses jaanalinde seirates. Troopilistest jaanalindudest on aga palju tähtsam meie oma kodumaine lind niidurüdi, kes vajab elamiseks avatud rannaniite.

Vaata lähemalt

Võilaiu rüditalgud

Võilaiu rüditalgud 15.-18. juuli 2021

Võilaid on valdavalt lage väikesaar Muhumaa lõunarannikul, kus niidurüdid pesitsevad aprilli lõpust juuli keskpaigani. Ka Võilaidu, nagu paljusid teisi laide ja rannikualasid, ohustab kadastikuga kattumine. Võsatukad omakorda on heaks luurepaigaks nii rebastele, kährikutele kui ka varestele, kes vaid ootavad keelt limpsates võimalust, et niidurüdisid või nende tibusid nahka pista. Õnneks on Võilaiul toimekate talguliste abil juba viis aastat kadakate levikut piiratud ning selle tähtsa tööga jätkame ka tänavu.

Vaata lähemalt

Kurdlehise kibuvitsa tõrje Saaremaal Tagalahe ääres

Kurdlehise kibuvitsa tõrje Saaremaal Tagalahe ääres 9.-11. juuli 2021

Eesti leidub üle kümne kibuvitsa perekonda kuuluva liigi, mis näivad harilikule silmale üpriski sarnased. Seetõttu ei ole ka vanarahvas liike eristanud ning on neid kõiki kutsunud ühtmoodi kibuvitsaks. Nende taimede õied pakuvad silmailu ning viljad kasulikku C-vitamiini. Tavaliste kodumaiste liikide kõrval, nagu näiteks mets-kibuvits ja kutsik-kibuvits, leidub aga ka metsistunud kultuurliike, kellest üks on asunud ohustama meie rannikukooslusi. Selleks taimeks on kurdlehine kibuvits.

Vaata lähemalt

ELFi talgute VIII Suvekool Palupõhjas (täistaimetoiduga)

Metsise aasta

ELFi talgute VIII Suvekool Palupõhjas (täistaimetoiduga) 8.-11. juuli 2021

Sama kindlalt nagu juulikuus lilled õitsevad ja putukad sumistavad, toimub ka ELFi talgute suvekool ning juulikuine elurikkusest kihav Palupõhja puisniit võõrustab taaskord õpihimulisi talgulisi. Suvekool on avatud nii algajatele kui edasijõudnud niitjatele. Vikatiga niitmise algõpet ning järeleaitamistunde juhendab Avo Rosenvald. Suvekooli viimasel päeval saame oma niitmisoskused proovile panna traditsioonilisel ELFi niitmisvõistlusel.
Vaata lähemalt

Vereva lemmmaltsa tõrje Karulas

Vereva lemmmaltsa tõrje Karulas 25.-27. juuni 2021

Verev lemmmalts on võõrtaimeliik, kes on asunud siinses looduses hoogsasti levima. Kõrge kasvu ja kaunite roosakaslillade õite tõttu on ta olnud hinnatud ilutaim aianduses ning sealtkaudu ongi too liik Eestisse sattunud. Kiire leviku – taim võib viljuda mitu korda suve jooksul – ning tihedate kolooniate moodustumise tõttu on lemmmalts ohustamas meie kohalikke taimekooslused. Eriti hästi levib liik hõredates metsades, raiesmikel ja niisketel lamminiitudel. Õnneks on võimalik verevat lemmmaltsa väljanoppimise teel edukalt tõrjuda.

Vaata lähemalt

Metsise seiretalgud Ida-Virumaal

Metsise aasta

Metsise seiretalgud Ida-Virumaal 8.-11., 11.-14., 14.-17. ja 17.-20. juuni 2021

Talguliste töö on jõukohase suurusega aladeks jaotatud piirkondades lausaliselt läbi käia metsi, kus võib metsist esineda ning kaardistada kõigi metsisega (ja teiste kanalistega) seotud elumärgid. Ülestähendamist vajavad kohtumised metsise, tedre või laanepüüga (kuked, kanad, noored, vanad) ja kaasakorjamist suled, väljaheited ja muud leiud. Kaardistamist tehakse GPSi ja kaardi abil üksi või paarikaupa. Talguliste instrueerimine, kanaliste ja nende tegevusjälgede määramise täpsem õpetamine ja alade jaotamine toimub õhtuti ornitoloogide juhendamisel.
Vaata lähemalt

Metsise seiretalgud Ohepalus (eesti ja  vene keeles)

Metsise aasta

Metsise seiretalgud Ohepalus (eesti ja  vene keeles) 31. mai - 3. juuni 2021

Metsised asustavad meie mail peamiselt rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu on metsis ökosüsteemis habras lüli. Märgatav langus tema arvukuses on pannud paljud looduskaitsjad muretsema. Talgulistega saame olla abiks selle linnuliigi elupaikade kasutuse uurimisel.

Vaata lähemalt

Noorte talutalgud Osmussaarel (vanusepiir 15-35)

Noorte talutalgud Osmussaarel (vanusepiir 15-35) 28.-30. mai 2021

Kiviste klibuvallidega ääristatud Osmussaar pakub avastamishuvilisele nii mõndagi põnevat. Siinsed lodjapuurohked loopealsed on koduks mitmekesisele taimestikule; trepilaadsete looduslike astmetega pankrannikul leidub krokodille meenutavaid settesooni; pärandkultuurifännid saavad vana kabeli ümbruses konnates otsida jälgi hävinud külahoonetest ning militaarsõpradele pakuvad närvikõdi maa-alused punkrid. Nendele talgutele ootame noori vanuses 15-35 aastat, kes tahavad keskkonnasõbralikust liha tootmisest ja pool-looduslikest kooslustest rohkem teada saada.

Vaata lähemalt

Noorte talutalgud Hauka Farmis Põlvamaal (vanusepiir 15-35)

Noorte talutalgud Hauka Farmis Põlvamaal (vanusepiir 15-35) 21.-23. mai 2021

Hauka Farm Põlvamaal tegeleb mahelammaste ja -köögivilja kasvatamisega, mistõttu on selle talgu puhul tegemist suurepärase võimalusega saada aimu ökoloogilisest põllumajandusest. Haukas saame abiks olla nii karjaaia ehitamise kui sooohakate tõrjumisega. Nendele talgutele ootame noori vanuses 15-35 aastat, kes tahavad keskkonnasõbralikust liha tootmisest ja planeedisõbralikust toitumisest rohkem teada saada.

Vaata lähemalt

Alutaguse lendoravatalgud II

Alutaguse lendoravatalgud II 21.-23. mai 2021

Varjatud eluviisiga ja haruldane lendorav on üks ütlemata põnev ja armas loom, kes tegutseb valdavalt videvikus ja öösel. Tema hääletud hüpped puult puule ulatuvad sageli 20–50 meetrini ning liuglemise suunda saab ta muuta sabaga tüürides. Maandumisel toimivad lennusekurrud langevarjuna, mis aitab hoogu pidurdada. Lendorava arvukuse langemise pidurdamiseks on tarvis kaitsta tema elupaiku ning tagada elupaikade omavaheline sidusus liikumiskoridoride ning raielankidel noorendike abil.

Vaata lähemalt

Alutaguse lendoravatalgud

Alutaguse lendoravatalgud 14.-16. mai 2021

Tänavu on esmakordselt ELFi talgutel võimalik olla abiks ELFi vapiloomale: lendoravale. Kuna varjatud eluviisiga lendorav on Eestis väljasuremise piiril, leidub vähe neid, kellel on olnud õnne seda imetajat oma silmadega näha. Öise eluviisiga loom on väikeste mõõtmetega, liigub peaaegu hääletult ning varjub päevasel ajal puuõõntesse. Alutaguse metsadesse koondunud populatsioone ohustavad elupaikade isoleeritus ja kadumine, kisklus, pesapuude raie ja häirimine. Kuidas saaksime talgulistega lendoravat aidata?
Vaata lähemalt

Prügikoristustalgud Maarjamäel

Prügikoristustalgud Maarjamäel 8. mai 2021

Maarjamäe paekallas Tallinnas pakub oivalisi vaateid Tallinna lahele. Tegemist on osaga Balti klindist ja kõige ulatuslikuma paekivipaljandiga pealinnas. Lisaks maalilisele panoraamile on Maarjamäe koduks ka mitmele haruldasele taimeliigile. Kahjuks on aga siiakanti tekkinud mitmeid prügihunnikuid, mis lisaks vaatepildi risustamisele rikuvad ka taimeharulduste püsielupaika.
Vaata lähemalt

Noorte talutalgud Ruhnus (vanusepiir 15-35)

Noorte talutalgud Ruhnus (vanusepiir 15-35) 7.-9. mai 2021

Milleks reisida välismaale, kui siinsamas kodumaal leidub üks ütlemata kauge ja põnev avastamist väärt saar: Ruhnu. Praamisõit Pärnust saarele kestab pea kolm tundi ja kohale jõudes oledki justkui maailma äärel. Sügavroheliste metsade ja kaunite valkjaskollaste liivarandadega saar on paik, mida lihtsalt peab oma silmadega nägema. Nendele talgutele ootame noori vanuses 15-35 aastat, kes tahavad keskkonnasõbralikust liha tootmisest ja poollooduslikest kooslustest rohkem teada saada.
Vaata lähemalt