ELFi talgute soode teema-aasta

Miks vajavad sood kaitset?


Mitmes Euroopa riigis, näiteks Taanis, Hollandis ja Saksamaal, on sood peaaegu hävitatud. Ka Eesti soode seisund pole kaugeltki eeskujulik: massilise kuivendamise tulemusena on lagesoode pindala vähenenud ligi kolm korda.  Soo on tähtis ökosüsteem, mis täidab keskkonnas mitmeid olulisi rolle. Esiteks on soo nii mõnelegi liigile ainsaks võimalikuks elupaigaks. Teiste seas võib siin välja tuua näiteks turbasamblaid, jõhvikaid ja rabapüüd - kui maailmast kaoksid sood, kaoksid ka need liigid. Soo pole aga tähtis mitte üksnes taimedele ja loomadele, vaid ka inimesele: sood reguleerivad maastiku veerežiimi, pehmendades nõnda põuda ja üleujutusi. Mis aga kõige tähtsam - sood on süsiniku sidujad ning leevendavad seeläbi inimtekkelisi kliimamuutusi. Mainimist väärib loomulikult ka tõik, et vee puhastajate ja talletajatena on sood olulised magevee reservuaarid. Niisiis oleme tänavuse ELFi talguhooaja pühendanud soodele, et teemale rohkem avalikkuse tähelepanu pöörata.

Mida saab talgutega soode 
heaks ära teha?


Eestis rajatakse soode taastamisel kuivenduskraavidele turbast paisusid. Kui varemalt viisid kraavid soodest vett ära, siis kraavi tõkestamisel hakkab vesi kogunema paisu taha ning soo veerežiim saab taastuda. Suurem osa tööst tehakse ära koppade abiga, kuid pehme pinnase tõttu ei pääse kõikjale rasketehnikaga ligi. Nõndaks tegelevad teatud kohtades kraavide sulgemisega vabatahtlikud, kes ehitavad käsitsi turbapätsidest paisusid. Tegemist on väga loodussõbraliku lahendusega, sest kasutatakse kohapeal leiduvat naturaalset materjali. Töö on füüsiliselt nõudlik, kuid konti ei murra.
Detail talgukorraldaja Kadri Aller'i poolt 2018. aastal koostatud sootalgute postrilt (kliki suurendamiseks).

ELFis on sootalguid korraldatud alates aastast 2009 ning aastatel 2015-2021 rahastatakse Feodori, Laukasoo, Ohepalu, Sirtsi, Soosaare ja Tuhu soode talguid Euroopa Liidu LIFE programmist: projekt „Soode kaitse ja taastamine” (Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126). Loe projektist lähemalt siit. Lisaks on toimunud RMK rahastusega talguid näiteks Endla, Riisa ja Viru rabas.

ELFi 2019. aasta sootalgute statistika (kliki suurendamiseks).

Kuidas sootalgud välja 
näevad?


Sootalgutel minnakse omadega sohu. Sõna otseses mõttes. Suurem osa talgupaiku asub kaugel teedest ning eeldab üksjagu kõndimist mätlikul ja vetruval maastikul, kandes sealjuures paisuehituseks vajalikke tööriistu, nagu labidaid ja ämbreid, käe otsas. Nii mõnegi talgulise võib juba ainuüksi talgupaigale kohalejõudmine võhmale võtta. Õnneks saab aga enne töö algust hinge tõmmata ning edasine on juba kõik tiimitöö.

Detail talgukorraldaja Kadri Aller'i poolt 2018. aastal koostatud sootalgute postrilt (kliki suurendamiseks).

Enne paisu rajama hakkamist tuleb esiteks kraavi põhi kätte saada, s.t. sulgeda vee pealevool kohas, kuhu hakatakse paisu rajama ning eemaldada sealt turbasamblad ja muu taimestik (1). Kui see etapp vahele jätta, siis hakkaks vesi kraavis lihtsalt paisu alt läbi voolama ning rajatisest poleks tolku. Järgmisena otsitakse kraavist eemal koht, kust saab hakata paisu ehitamiseks sobiliku koostisega ja suurusega turbapätse välja lõikama (2). Ka siin tuleb esmalt taimestik ja püdel kiht maapinnalt eemaldada, misjärel jõuatakse hästi koospüsiva turbani. Kolmas etapp on inimketi moodustamine pätside kaevamise paigast kraavini, misjärel hakatakse turbatükke inimeselt inimesele edasi andma ja kraavi laduma (3). Selleks, et pais paremini vett kinni peaks, tuleb teda pätside ladumise vahepeal tihedamaks suruda (4), näiteks räätsadega paisu peal kõndides või lauajupi peal hüpates. Viimaks kasutatakse valminud paisu kaunistamiseks taimestikuga mättaid (5), mida eemaldati etapis 2 pätside kaevamise augu kohalt. Nõnda on tulemus veelgi looduslikum ning mätaste juurdumisel püsib pais tugevamini koos. Ühtlasi sulandub taoline pais paremini ümbritsevasse maastikku. Talgulistele jääb rõõm tehtud tööst ja õnnis tunne toimeka tööga saavutatud tulemusest.
 Vaata sootalgute tööetappe lähemalt ülalolevalt pildilt või Osooni videost.

Soode teema-aasta tegevused


Teisipäeval, 5. mail kell 18:00-19:15 toimus Zoom keskkonnas virtuaalne aruteluõhtu kirjanike Juhani Püttsepa ja Vahur Afanasjevi vahel kus arutleti soode rolli üle nende eludes ja kirjandusteostes. Juhani Püttsepp on oma raamatutes käsitlenud Alam-Pedja piirkonda, Vahur Afanasjev Emajõe-Suursood. Arutelu juhatas sisse ja suunas ELFi töötaja ning soode pärandkultuuri uurija Piret Pungas-Kohv. Aruteluõhtu pikkus oli 1 h 9 min ja reaalajas osales 41 kuulajat.

Aruteluõhtut saab järgi vaadata ja kuulata siin:


Kes eelistab lihtsalt kuulata (ilma kõnelejate nägusid nägemata), siis helifail on saadaval siin.

Soode teema-aasta logo


Soode teema-aasta logo on kujundanud vabatahtlik talgujuht Triin Libe.


Teema-aastal on tulekul


Mõistagi on teema-aastal toimumas mitmeid sootalguid, sedapuhku Ohepalus ja Laukasoos. Mõnedel sootalgutel panevad eestlaste kõrval tööle käed külge ka erinevatest välisriikidest pärit vabatahtlikud. Tänavuse suvise talgukalendri, sealhulgas sootalgute toimumisajad, avaldame kevadel siin.
 Lisaks talgutele toimuvad sooretked, millede teemad varieeruvad sooputukatest soode pärandkultuurini. Mõned retked leiavad aset talgute väliselt ning on registreerimiseks avatud kõigile, osad aga toimuvad talgute ajal ja vastavast talgust osavõtjatele. Muuhulgas on plaanis korraldada ka üks sookontsert. Täpsemat infot soode teema-aasta tegevuste kohta avaldame jooksvalt siinsamas lehel.
 Soode teema-aasta tegevusi (v.a. talguid) rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Sootalguid rahastab Euroopa Liidu LIFE programmi projekt „Soode kaitse ja taastamine” (projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126).
 Eelmiste teema-aastate peategelased olid ööloomad (2019), kimalased (2018), metsaelu (2017), must-toonekurg (2016) vooluveed (2015), liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011).

Viru raba. Foto: Kirke Raidmets.

Sooteemaliste õppe-
filmide sari "Ah soo!"